Suve lõpp ei pea olema šokk
7 sammu, et lapsed sujuvalt kooli ja lasteaeda tagasi harjutada
Suvi on imeline aeg – hilised õhtud, vabad hommikud, palju päikest ja lõputuna näiv mäng. Aga nagu ikka, hakkab augusti alguses õhus hõljuma tunne, et kohe-kohe on taas käes koolikell ja lasteaia hommikud. Kuidas aidata lapsel suvehooajalt rahulikult ja turvaliselt sügisesse liikuda?
Siin on seitse kasulikku nõuannet, mis aitavad peredel mõnusalt ja pehmelt argirutiiniga harjuda.
1. Hakka rutiini taastama paar nädalat enne lasteaia või kooli algust
Suvel lähevad unerütmid sageli nihkesse ning järsk äratuskellahelin esimesel argihommikul võib lapses tekitada stressi ja vastupanu. Hakka une- ja ärkamisrutiini nihutama 10–15 minuti kaupa varemaks juba kaks nädalat enne kooli või lasteaia algust. Alusta uuesti õhturituaalidega (unejutt, rahulik muusika või hingamisharjutused) ja hommikuid mõnusa hommikuse tervitusega (selleks on ideaalne Calmy meelerahu jutt “Rõõmsa hommiku hetked”).
2. Mängige kooli või lasteaeda minekut läbi
Eriti oluline on see lasteaialaste ja esimesse klassi minejate puhul ja pigem tundlike ning ärevate lastega. Harjutage koos ärkamist, pesemist, söömist, riietumist ja „kooliteele minekut“. Võite mängida rollimängu, kus üks on laps ja teine õpetaja. Mänguline harjutamine aitab lapsel turvaliselt uusi olukordi läbi kogeda.
3. Kuula lapse tundeid
Lapsed võivad kool/lasteaia eel kogeda ärevust, sest uued olukorrad on sageli hirmutavad. Küsi lapselt lihtsaid ja neutraalseid küsimusi nagu „Mis mõtted sul on kooli/lasteaia kohta?“ või „Kas on midagi, mille pärast sa muretsed või mida sa ootad?“ Ärge pakkuge kohe lahendusi – lihtsalt kuulake. Samuti ei tohiks last maha teha või tema tundeid pisendada, sest see viib tema enesehinnangu alla ning ta ei julge järgmine kord end enam avada. Turvaline ja peegeldav kuulamine on kõige mõistlikum valik.
4. Looge meelerahu hetki iga päeva alguses ja lõpus
Alustage päeva rahustava hingamisharjutusega, näiteks “õhupalli hingamine” (hinga sisse, nagu täidaksid õhupalli, ja hinga välja, nagu see tühjeneks). Päeva lõpus võtke kasutusele “tänulikkuse hetk” – igaüks ütleb ühe asja, mille eest ta tänulik on. Need koosviibitud hetked aitavad lapsel kogeda rahu ja turvatunnet.
5. Tehke valmis visuaalne päevaplaan
Eriti noorematele lastele on visuaalne päevakava (nt pildikaartidega) hea abiline. See aitab selgelt mõista, mis teda ees ootab ja vähendab ärevust tundmatuse ees. Lisa sinna ka mõnusad pausid – mänguaeg, puhkehetk, kallistus.
6. Ärge planeerige esimesse nädalasse liiga palju
Laps vajab harjumiseks aega. Kui võimalik, jätke õhtud vabaks ja vältige esimesel nädalal trennide või huviringide lisandumist. Suunake fookus taastumisele, rääkimisele ja rahule.
7. Rõhutage positiivseid kogemusi ja enesekindlust
Tuletage lapsele meelde, mis tal eelmisel aastal või varasemalt on hästi läinud. Kasutage positiivseid kinnitusi: „Sa oled uudishimulik õppija.“ „Sa oled julge ja sõbralik.“ Võite ka koos teha meelerahu harjutuse „Enesekindluse kapten“, mis aitab lapsel end tugevana ja hoituna tunda.
Suve lõpp on muutuste aeg, kuid need muutused ei pea tulema stressi hinnaga. Väikesed järjepidevad sammud, tähelepanu ja rahustavad rutiinid loovad tugeva ja rahumeelse alguse kooli- ja lasteaia-aastale. Calmy meelerahu jutud on head abilised mõnusate hommiku- ja õhturutiinidega kohanemise jaoks.
Prindi hommikurutiinide tööleht
