Kas lapsed muretsevad?

Teaduspõhine ülevaade lapsevanemale

Lapsed muretsevad ja see on täiesti normaalne. Paljud vanemad küsivad: kas lapsed üldse suudavad muretseda? Kus tekib see mõte? Kas me õpetame neid muretsema või on see osa inimese arengust? Vastus on: jah, lapsed muretsevad nii nagu täiskasvanudki, kuid nende murede sisu, põhjus ja väljendus muutuvad vanusega ning sõltuvad nii bioloogilistest kui keskkondlikest teguritest.

Mis on mure ja ärevus

Mure võib defineerida kui rõhuv sisemine rahutus ja hirm, mille kutsub esile ebameeldiv asjaolu, raske olukord või kahtlus, kas asjad ikka laabuvad; lahendust vajav probleem (EKI, 2026). Sageli keskendutakse tulevikus esinevatele võimalikule negatiivsetele olukordadele või ketravad peas varasemalt juhtunud asjad. See võib olla osa lapse kogemusest juba üsna varakult.

Ärevus on meie keha reaktsioon ohu- ja pingeolukorrale. Selle taga on sageli mure: hirm või ebamugav tunne seoses sellega, mis võib juhtuda. See võib avalduda mõtetena, aga ka füüsiliste sümptomitena (nt kõhuvalu, peavalu, rahutus).

Kas muretsemine on normaalne osa lapse arengust?

Jah. Võimsad emotsioonid nagu hirm, mure ja ärevus on osa normaalsest arengust, sest need aitavad lapsel õppida ohte tajuma ja neist arusaamist arendada. Isegi väga väikestel lastel tekib hirme näiteks võõraste inimeste, valju müra või eraldumise pärast. Sellised lihtsad hirmud on tavaliselt ajutised ja arenevad koos lapse kognitiivsete võimete kasvuga.

Uuringud näitavad, et juba noored kooliealised lapsed võivad sageli muretseda, ja murede sisu (sotsiaalne, õppetööga seotud vms) muutub lapse kasvades.

Muretsemine erinevas vanuses

Kuidas mure ja ärevus võivad ilmneda erinevates vanusegruppides:

Väikelapsed (3–6 a)

Mõistavad veel ainult väga konkreetseid ohte.
Mured võivad olla seotud füüsiliste asjadega (nt „mis siis kui ma kukun?“).
Ei oska sageli mure põhjendusi sõnadesse panna, aga väljendavad seda pigem käitumise või emotsioonidega.

Koolieelikud (6–9 a)

Mõtlevad rohkem sellest, mida teised nendest arvavad või kuidas olukorrad välja kukuvad.
Mure võib tekkida kooli, sõprade või uute olukordade pärast.
Märgatav on kasvav võime mõelda tuleviku üle.

Vanemad lapsed ja teismelised (9–18 a)

Mure sotsiaalse aktsepteerituse, õpitulemuste, enda identiteedi ja tuleviku pärast suureneb.
Igal viiendal (20%) inimesel on ärevushäire risk, selgus sotsiaalministeeriumi tellimusel Tervise Arengu Instituudi ja Tartu ülikooli aastatel 2020–2022 tehtud rahvastiku vaimse tervise uuringust.
Sotsiaalmeedia, kool ja suhted vanematega võivad muretsemist suurendada.

Kas me „õpetame“ lapsi muretsema?

Kindlasti mängivad kodu, keskkond ja vanemate reaktsioonid rolli selles, kuidas laps oma muresid õpib väljendama. Murelike vanemate puhul näitavad mõned uuringud, et nende lapsed kipuvad samuti tihti muretsema, sest nad jälgivad eeskuju ja saavad rohkem eeskuju, kuidas mure väljendub või sellest räägitakse.

See ei tähenda, et laps ei muretseks iseseisvalt, aga tema muretsemise viis võib olla tugevasti mõjutatud sellest, kuidas tema ümber olevad inimesed tunnete teemadel suhtlevad.

Mured vs ärevushäire

Oluline on eristada normaalset lapse muret ja liialt tugevat või püsivat ärevust, mis häirib igapäevaelu:

Normaalne mure on ajutine ja seostub konkreetsete sündmustega.

Ärevushäire tähendab, et mure on sageli püsiv, tugev ja takistab last normaalselt õppimast või mängimast

Kuidas vanem saab aidata?

Kuula ja tunnusta muret
Ära ütle „ära muretse“ — see paneb lapse lukku ja ta jätab muremõtted enda sisse. Parem on öelda: „Ma näen, et sa oled selle pärast mures, räägi millest sa mõtled.“
Aita sõnastada mõtteid ja tundeid
Julge koos lapsega uurida: „Mis sind täpselt häirib?“ See õpetab lapsele eneseteadvust ja emotsioonide juhtimist.
Tee rutiine ja praktilisi tegevusi, mis aitavad pingeid maandada
Liikumine, mäng, rahulik koostegemine ja regulaarne uneaeg aitavad vähendada stressi.
Kui mure muutub tugevaks või püsivaks, otsi tuge
Koolipsühholoog, nõustaja või lastearst võivad aidata eristada normaalset lapse muret psühholoogilisest raskusest.

Meelerahu harjutused muretsevale lapsele

Kui laps kipub sageli muretsema, siis on oluline aidata tal rahuneda kehaga (füüsiliselt) ja mõtetega (psüühiliselt). Allpool on 3 lihtsat harjutust, mis sobivad igas vanuses lastele.

Õhupalli hingamine (3-10 a)

Milleks see hea on?
Aitab rahuneda, vabastada ärevust ja keskenduda praegusele hetkele.
See on lihtne harjutus, mida saab teha igal pool — ka koolis, autos või enne uinumist.

Kuidas teha?

Palu lapsel istuda või lamada mugavalt.
Ütle: “Kujuta ette, et su kõht on õhupall. Hinga sügavalt nina kaudu sisse ja lase õhupallil paisuda. Nüüd hinga suu kaudu aeglaselt välja, nagu õhupall läheks tühjaks.”
Korda 4–5 korda, rahulikus tempos.

👉 Võid muuta mänguliseks:
Valige koos õhupalli värv, tehke helisid või joonistage õhupalli pärast paberile.

Muremõtte karbike

Milleks see hea on?
Aitab lastel oma muremõtteid mitte alla suruda, vaid turvaliselt eraldada ja vabastada.

Kuidas teha?

Palu lapsel nimetada muremõte, mis peas keerleb.
Kujutage koos, et see mõte pannakse kujutluses väikese karbi sisse. Võib öelda: “Paneme selle mõtte karpi. Karp läheb lukku. Kui tahame, võime selle homme uuesti avada.”
Kui soovid, võite päriselt joonistada “murekarbi” ja kirjutada sinna pabereid sisse.

👉 Töötab just enne magamaminekut, kui muremõtted kipuvad kõige rohkem pead tõstma.

Külmu ja sula (3-8 a)

Audio harjutus on leitav Calmy meelerahu harjutuste lehel SIIN.

Milleks see hea on?
Lihaste pingutamise ja lõdvestuse vaheldumine aitab rahustada ärevat keha ja närvisüsteemi.

Kuidas teha?

Ütle lapsele: “Tee oma keha hästi tugevaks – nagu jääkuju! Pinguta kõik lihased. Isegi nägu”
Hoidke pinges 3 sekundit ja siis: “Nüüd hakka kehaosade kaupa lõdvestuma nagu jääkuju hakkaks sulama. Lõdvesta nägu, käed ja jalad ja sula põrandale pikali veeloiguks.
Korda 3–4 korda.
Lõpetuseks tee sügav hingetõmme.

👉 Sobib hästi ka ärevuse maandamiseks enne esinemisi või kontrolltöid.

Lõpetuseks

Muretsemine on loomulik osa elust. Me ei pea muret ära peitma, vaid saame õpetada lapsele tööriistu, kuidas tulla sellest välja rahulikult ja turvaliselt. Kui me harjutame iga päev natuke, muutub lapse sisemine rahu tugevamaks ja kindlamaks.

Kui soovid, siis leiad rohkem harjutusi ja unejutte portaalist www.calmy.ee – kõik harjutused on loodud spetsiaalselt Eesti lastele, teaduspõhiselt ja armastusega.

Triinu Oraste,

Koolipsühholoog